Kust saab alguse ebapiisavuse tunne?
1. Varajased kogemused ja kasvatus
* Kui laps kogeb, et ta peab armastuse või tunnustuse nimel pidevalt pingutama, võib täiskavanuna jääda püsiv tunne, et ta „ei ole piisav“.
* Võrdlemine õdede-vendadega või teiste lastega ( „vaata, kuidas tema saab hakkama, aga sina….“) jätab mulje, et enda väärtus sõltub saavutusest.
2. Sotsiaalne ja kultuuriline surve
* Meedia ja ühiskond annavad ideaalkujutlusi edukusest, välimusest või elustiilist, mis võivad panna tundma, et oma elu ei vasta standarditele.
*Hariduses ja töökohal pidev mõõtmine, hindamine ja võrdlemine tugevdavad tunnet, et alati saab paremini ehk praegu ei ole piisav.
3. Isiksuseomadused
* Madal enesehinnang või krooniline kahtlus enda võimekuses teeb inimese haavatavaks väliste hinnangute suhtes.
* Perfektsionism ja kalduvus enesekriitikasse suurendavad ebapiisavuse kogemust.
4. Traumad ja negatiivsed kogemused
* Läbielatud kriitika, kiusamine või hüljatus jätavad sügava jälje.
* Suured ebaõnnestumised (töö, suhete või tervise vallas) võivad vallandada sisemise loo „ma ei ole piisav“.
5. Bioloogilised ja psühholoogilised tegurid
* Mõnel inimesel on geneetiliselt või neurokeemiliselt tugevam kalduvus ärevusele ja negatiivsele Mina-pildile.
* Krooniline stress või läbipõlemine muudavad aju tööd- raske on näha enda tugevusi ja saavutusi realistlikult.
Sageli on ebapiisavuse tunne justkui õpitud sisemine hääl, mis kordab varasemast pärit sõnumeid ( „sa pead rohkem pingutama“, „sa ei ole piisavalt hea“, „vaata enda õde, tema sai hakkama“ jne). Samas ei ole ebapiisavus kaasasündinud- mistõttu on võimalik õppida seda häält ära tundma, kahtluse alla seadma ja tasapisi muutma.
Kui tunned, et see teema puudutab sind juba pikemat aega, ei pea sa jääma sellega üksi. Võid kirjutada mulle ja saad rahuliku vastuse, milline järgmine samm võiks sulle praegu kõige paremini sobida.
